Lühidalt ajaloost Kust tuleb Hundipea nimi? Rahvusarhiiv / Wikimedia - fotode lingid
Tööstuslikust sadamast elavaks naabruskonnaks
Hundipea asub Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel. Sellest ühele poole jäävad elamupiirkonnad, teisele aga Paljassaare hoiuala – kohalike seas armastatud paik aastaringseks suplemiseks, matkamiseks, lohesurfiks ja linnuvaatluseks. Hundipea 42-hektariline sadamaala oli ligi sajandi vältel avalikkusele suletud. Seda on kasutatud nii sõjaväelisel kui ka tööstuslikul otstarbel, nii laevaremondiks kui ka suuremahuliseks tootmiseks. Mitukümmend aastat tegutses siin Ookeani kalatööstus, mis oli nõukogude ajal üks suurimaid kalandusettevõtteid. Kõigi nende tegevuste jäljed on tänaseni nähtavad poolsaarele iseloomulikus looduse, tööstuse, elukohtade ja puhkealade koosluses.
Nüüd hakkab koha rasketööstuslik olemus muutuma. Hundipea on tasapisi kujunemas tööstus piirkonnast mereääreks linnajaoks.
Paljassaare sadamaala ajalugu on tihedalt seotud mere ja tööstusega. Eriti oluline koht on sellel Eesti kalanduse loos.
aastal hakati siia rajama Peeter Suure sadamana tuntud mereväebaasi hooldelaevastiku sadamat. Siinne sadam on kasutusel olnud juba pea sada aastat, suurema osa ajast hüdrograafiasadamana, mis NSVL ajal tähendas militaarsadamat. 1930. aastatel rajati Hundipea piirkonda mitmeid suuri õli- ja bensiinihoidlaid, olulisel kohal oli laevaehitus ja -remont.
aastal algas aga uus ajajärk, kui siia rajati uus merekalasadam. Aasta hiljem loodi Eesti Kalatööstuse tootmiskoondis Ookean, millest kujunes kiiresti üks suurimaid kalandusettevõtteid Nõukogude Liidus.
Ookean oli ligi 10 000 töötajaga hiiglaslik süsteem koos laevade, tööstushoonete, külmladude, büroode, sööklate ja isegi kinomajaga. Koondise põhitegevusalad olid ookeanikalapüük ja kala töötlemine. 1970. aastal andis Ookean ligi kaks kolmandikku Eesti NSV kalasaagist, kümnendi lõpuks juba pea neli viiendikku.
Tänaseks on suur osa kompleksist seisnud aastakümneid tühjana.
Kaugpüügi tee tööstusliku tootmiseni
Hundipea poolsaart on esmamainitud 1374. aastal, mil see kandis nime Zedenpeyke. Hiljem on kasutusel olnud nimekujud Zuddenpe ja Sudenpäh. Tõlkes tähendavad need „hundi pead”. Toona oli loomapidamine selles piirkonnas levinud ning hundid käisid siin peetavaid kariloomi kimbutamas. Tsiteerides ajaloolast Jaak Jusket, oli hundioht piirkonnas nii tõsine, et Sitsi mäe juures ehitati ühest merekaldast teiseni puidust tara, et loomi huntide eest kaitsta.
Huvitav kokkusattumus on see, et terane silm võib juba vanadelt kaartidelt märgata lahesopi hundipeakujulist kontuuri. Akvatooriumi on aja jooksul laiendatud ja täna on see kuju eriti selgelt näha. Sellest hoolimata ei ole lahe kuju ja nimi omavahel tõenäoliselt seotud – nimi oli kasutusel juba enne, kui akvatoorium oma praeguse kuju sai.
Täna kannavad Hundipea nime mitmed piirkonnas asuvad kohad: Hundipea sadam, Hundipea neem, Hundipea asum, Hundipea tänav ja Hundipea mägi. Kõik need kohad asuvad tulevase Hundipea lõunakaldal, mis on pindalalt suurem kui põhjakallas, kuhu Hundipea nime laiendame. Tulevikus ühendab Hundipea linnajagu põhja- ja lõunakalda üheks tervikuks ning tundub loomulik, et Hundipea nimi tähistaks kogu piirkonda, mida see hundipeakujuline akvatoorium ühendab.
Ajaloolised territooriumi ja lähiala nimed:
Sudenpeye 1374
Sudenpäh 1517
Babanowi leppik 1820
Liva pälne, Liva alune 1843 (Liiva alune?)
Aua Pöhi ja Tüki pealne 19. saj lõpp
Hundipea nukk 1920
Karavani sadam, Uussadam, Uus kaubasadam, Sõjasadam, Talvesadam 1929,1930